Haugi pealuus leiduva ristiga on siiski nii, nagu Paulson kirjutab: haugiks ei saa näkk end muuta just selle risti pärast. Muistend Valgejõe algjast ehk näkist lõpeb sõnadega, et see olend on mitmel näul, kas kala ehk hobuseraua näul, kuidas olnud, aga havikala näul põle taal võimalik olnud ennast näidata, sest haug olla ennevanast, kui kalad sõda pidanud, suur võidumees olnud ja taale on rist, labidas ja kerves aupalgaks antud, selepärast ei pea ka algjas tahtma ega pea taal ka olema võimalik haviks ennast muuta, sest niisugused elukad ei pea ristiga kokku passima. Seos näkiga võib avalduda kaude: Kui augikalale kaks korda saab ahingiga sisse löödud, siis peab näkk kaks korda seda inimest tahtma ää neelda. Pühalepa teisendi järgi ei saavat näkk end muuta haugi lõualuuks. Huvipakkuv on ühe Simuna päritoluga katkumuistendi lõpukommentaar:
maksvaks teha, aga ilma järeldusteta. Nüüd mõne aasta eest tagasi olla nad jällegi omi vanu õigusi hakanud taga nõudma, kuid selle tagajärg on kalendri väljaandjal praegu teadmata. Umbes samasugune vanajutt käib Ridala kihelkonnas elutsevate Kelemithi ja Nuudi sugukondade kohta. Nende esiisa olnud Rootsi ohvitser Knut Kelemith, kellele Rootsi kroonu Sinalepa ja Mäemõisa vahel oleva maatüki vahvuse eest aupalgaks kinkinud. Ohvitser ehitanud sinna väikesemõisa ja nimetanud seda oma abikaasa nime järele "Dravida" mõisaks. Ohvitser leidnud ise Kolovere lahingus venelaste vastu võideledes surma, kuna ta abikaasa hiljem katkule ohvriks langenud. Nende alaealine poeg Roby jäenud ühe vana teenri, väljavahi Bengt Wendorfi kasvatada. Kuidas poeg isale kingitud maatükist ja isast ehitatud mõisast ilma jäi, sellest ei lausu vanajutt midagi. Võibolla, et Rootsi valitsus need
annaabi.ee 
