võitlusse ja defileerisid kuningliku perekonna ees. Kirjanik Hugo Kehrer väidab, et teose komponeeris Preisimaa kuningas Friedrich Suur, kuigi selle väite kasuks puuduvad tõendid. Mõned ajaloolased, sealhulgas isa Otaño, rõhutavad selle marsi ühisjooni mõningate Carlos I või Felipe II aegsete sõjaväekäiguviisidega, lähtudes hüpoteesist, et Alfonso X Targa laulus nr 42 on üks fraas praegusest Hispaania hümnist. 1770 kuulutas kuningas Carlos III Marcha Granadera ametlikuks "aumarsiks", mida mängiti avalikel ja tseremoniaalsetel üritustel. Varsti hakkasud hispaanlased pidama La Marcha Granadera 't oma riigihümniks ning nimetama seda La Marcha Real ('kuninglik marss'), sest seda mängiti alati avalikel üritustel kuningliku perekonna juuresolekul. Teise Hispaania Vabariigi ajal (19311939), vahetas Marcha Real 'i riigihümnina välja Himno de Riego. Ent Francisco Franco taastas kohe pärast kodusõja lõppu "La Marcha Real"'i vana nime "La Marcha Granadera" all.
svg/180px-Escudo_de_Espa%C3%B1a.svg.png] 5 Hümn Riigihümniks on Hispaanial La Marcha Real ehk ,,Kuninglik marss" see on üks väheseid riigihümne millel pole sõnu. Hispaania riigihümn on üks vanemaid Euroopas. Selle päritolu ei ole teada, aga esimest korda mainiti seda 1761. aastal ühes dokumendis. Autorit seal ei mainitud, sest see polnud juba siis teada. 1770. aastal kuulutati see aumarsiks, mida mängiti avalikel ja tseremoniaalsetel üritustel. Varsti pärast seda hakkasid hispaanlased pidama seda oma riigihümniks ja nimetama seda ,,Kuninglikuks marsiks" sellepärast, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningliku perekonna juuresolekul. Rahvusloom Hispaania rahvusloom on härg. Härg väljendab riigi tugevust ja iseseisvust. Toimuvad ka traditsoonilised härjavõitlused (pilt4). 4.Härg. [http://common
annaabi.ee 
