möödunut ja tulevat. inimene seevastu tunnetab mõistuse abil järjepidevust samuti seob mõistuse loomupärane jõud inimese inimesega- võimaldades mõttevahetust ja kooselu annab kaasa erakordse armastuse oma järelsoo vastu inimesele on omane tõe uurimine ja selgitamine kihk olla juhtiv- loomupärane vaim soostub kuuletuma vaid sellele, kes juhendab või õpetab Igasuguse aulisuse lähteks on üks neljast: tõe tunnetamise oskus; inimühiskonna kaitsmine; üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; kõige teokssaava ja öeldava korrapäeas ja määras, mis näitab vaoshoitust ja mõõdukust. Tõde in allutatud sellele voorusele(tõe selgitamine ja leidmine) otsekui aine, mida töödeldakse ja milles toimitakse. Kolmele ülejäänud voorusele on aga määratud säästa ja hoida asju, mis annavad
elust lahutamatu. pästa teisi, kuna neile i ole õpingute kõrvalt aega.-> riigiasju ükski teine elusolend ei taju kõige nähtava kaunidust, veetlust ja teevad samuti vaid sunniviisiliselt. üksikute osade kooskõla. Terentius: mis saab osaks meile, me tunneme ja tajume siiski aulisuse neli lähtekohta: tõe tunnetamise oskus või teravamalt sellest, mis saaba osaks teistele. inimühiskonna kaitsmine, igaühele oma määramine ja õiglus: et kedagi ei kahjustataks ja et teenitaks üldist kasu. lepingutest kinnipidamine; või üleva ja võitmatu vaimu suuruses ei tule kinni pidada lubadustest, mis on kautud neile, kellele oled
Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? 8 Seneca põhjendab seisukohta, et sellised asjad nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ ei masenda tarka, kuna too teab, et tegu pole pahega ja seetõttu ei vääri terve mõistuse ja ülima aulisuse kaotamist ning hinge kurbusele alistumist. Seneca ei väida sellega, et tark ei tunneks sellistes situatsioonides meeleärevust või kangestust. Samuti ei mõista ta hukka kaasaelamist ja leina lapse kaotuse puhul, kuid tuleks tunnistada selle lapse saatuse paratamatust, et talle polnudki rohkem elamist ette nähtud. Lähedaste surma taludes olevat hingeseisund sama, mis iseenda surma oodates ning üks valmistab hirmu niisama vähe kui teine valu.