Oma vennaskonnakaaslaste au ning heaolu eest seismine kuulus nende moraalinormide hulka.Mustpeadel on värvikas osa Tallinna ajaloos.Nende sõjaline üksus osales Tallinna kaitselahingutes 16.sajandil Liivimaa sõja ajal.1788. aastal asustatud tuletõrjekomando oli esimene vabatahtlik tuletõrjeühing tollases Vene riigis. Ka vennaskonda reguleeris skraa, millest esimene napp versioon on pärit 1407.aastast, kuid skraad täiendati ja uuendati pidevalt. Vennaskonna auliikmete auvendade hulgas on olnud Rootsi kuningaid, Vene keisreid ja muid kõrgeid võimukandjaid. 1938. aastal võeti auvennaks Eesti president Konstantin Päts. 19. sajandi lõpust saadik on Mustpeade vennaskond tegutsenud seltskondliku ja kultuurilise ühendusena, mille üheks ülesandeks oli hansatraditsiooni säilitamine. Erinevalt Tallinna gildidest, mis 1920. aastal riigikogus vastu võetud seaduse alusel likvideeriti, jäi Mustpeade
suunab oma otsusega trükkimisele ELUSi väljaannete käsikirju; moodustab ja likvideerib ELUSi allüksusi kui seltsi osi, kinnitab nende kodukorrad ja põhikirjad ning juhib ja koordineerib nende tegevust; sõlmib lepinguid haruseltsidega; moodustab vajaduse korral seltsi töö juhtimiseks ajutisi komisjone. Presiidiumi liikmed jagavad omavahel tööülesanded vastavalt vajadusele. Väga oluliste küsimuste arutamiseks kutsutakse koosolekule näiteks Auliikmete kogu või Eesti Looduseuurijate Seltsi allüksuste ja revisjonikomisjoni esimehed ning haruseltside esindajad. ELUSi presidendil või tema ära olekul asepresidendil on: 1) käskkirja õigus, 2) õigus sõlmida ja Eesti Looduseuurijate Seltsi nimel alla kirjutada Eesti Looduseuurijate Seltsi tegevusse puutuvaile lepinguile ja kohustustele, 3) õigus esindada Eesti Looduseuurijate Seltsi Eesti Teaduste Akadeemias ja teistes asutustes, organisatsioonides ning kohtutes.
Kaitseliidu keskorganid Kaitseliidu keskorganid on keskkogu, keskjuhatus ja keskrevisjonikomisjon. Kaitseliidu keskorgani liikmed valitakse tegevliikmete hulgast. Kaitseliidu keskkogu on Kaitseliidu tegevust korraldav kõrgeim organ, mille ülesanded on: 1) Kaitseliidu organisatsiooni ja üldtegevust puudutavate küsimuste arutamine ning nende kohta seisukohavõtmine; 2) vanematekogu, keskjuhatuse ja keskrevisjonikomisjoni liikmete ning Kaitseliidu auliikmete valimine; 3) riigieelarvest Kaitseliidu sihtotstarbelise finantseerimise taotluse ja eelarve kinnitamine; 4) Kaitseliidu majandusaasta aruande kinnitamine; 5) kinnisvara omandamise, võõrandamise ja pantimise otsustamine käesoleva seaduse paragrahv 34 lõikes 5 nimetatud loa taotlemiseks; 6) ettepanekute tegemine põhikirja ja kodukorra muutmiseks; 7) Kaitseliidu eriorganisatsiooni põhikirja kinnitamine; 8) sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kinnitamine.