Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks on 1804.a. Napoleoni poolt asutatud Auleegionit. 17.sajandi keskpaiku võeti kasutusele mälestusmedalid. Esimeseks mälestusmedaliks Rootsi kuninga poolt 1632.a. asutatud Nürbergi lahingu mälestusmedalit. Üldlevinuks said mälestusmedalid ja mälestusristid Napoleoni sõdade ajal. Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal
Neist esimesteks loetakse 1348.a. Inglise kuninga Edward III poolt asutatud Sukapaela ordut. 17 /18. sajandi vahetusel hakkasid ordud muutuma teenete eest antavateks ordeniteks. Esimeseks sõjaliseks ordeniks peetakse Prantsuse kuninga Louis XIV poolt 1693.a.asutatud Püha Louis`ordenit. Suure Prantsuse revolutsiooniga sündisid seisusest sõltumatud teenetemärgid. Esimeseks moodsaks teenetemärgiks on 1804.a. Napoleoni poolt asutatud Auleegionit. 17.sajandi keskpaiku võeti kasutusele mälestusmedalid. Esimeseks mälestusmedaliks Rootsi kuninga poolt 1632.a. asutatud Nürbergi lahingu mälestusmedalit. Üldlevinuks said mälestusmedalid ja mälestusristid Napoleoni sõdade ajal. Alamväelastele mõeldud teenetemedalid ja ristid ilmusid 18. sajandil ja levisid kõigis maades 28 Faleristika kolm allikat Faleristika allikad: (Falera hobusesuitsed ümmargused plekirõngad suu juures) I Vana Kreeka olümpiamedal