pool nimeteti neid vabariikideks (Mõisaküla, Velise). Olid võimude seisukohalt nn. ebaseaduslikud valimised – rahvakoosolekud tagandasid ametis olnud vallavnemaid ja teisi ametnikke, moodustati mitmesuguseid komiteesid, komisjone ja büroosid, kes pidid mõisnike ja võimudega läbirääkimisi pidama, moodustama kaitseväge, muretsema relvi, tegelema maksudega, nende õiglase jaotamisega jne. 1/3 selliseid valimisi teostati juba enne aulakoosolekut, 2/3 pärast seda ehk detsembri esimesel poolel enne mõisate põletamist. Seaduserikkumine ka selles, et koosolekutest võtsid osa ka need, kes ei tohtinud, kel polnud selleks seaduslikku õigust, nagu maatud, sulased, naised. Tekkisid ka nn. rahvakoosolekud valdades, võimude silmis need aga ebaseaduslikud. Komiteed ei jõudnud saada omavalitsusteks, nad tegutsesid koos vallaorganitega, edukas oli näiteks metsakomiteede tegevus mõisniku metsaraiumise peatamisel
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
annaabi.ee 
