Neil oli õigus moodustada nüüd parteisid. · Seoses selle seadusega moodustati Eestis esimene erakond Jaan Tõnissoni poolt. See kandis nime ,,Eesti Edumeelne Erakond ehk Eesti Rahvusmeelne Erakond". Pärast seda kutsuti kokku Eesti rahva esindajate kogu. · Hakati jagunema niinimetatud kahte leeri: radikaalid ja mõõdukad. · RADIKAALID neid juhtis Jaan Teemant ja koosolekud toimusid Tallinna Ülikooli aulas (aulakoosolekud) ja häälekandjaks oli ,,Teataja". - Valitsus tuleb kukutada ja kehtestada tuleb demokraatia - Maksude mitte maksmine - Sõjaväeteenistusest keeldumine - Kirikute ja rüütelkondade maad tuleb tasuta jagada talupoegadele - Rahvast tuleb hakata relvastama · MÕÕDUKAD neid juhtus Jaan Tõnisson, keskuseks oli Tartu ja peahäälekandjaks ,,Postimees". - konstitutsiooniline monarhia - Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks
· kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms) - Eestis: novembris Tartus rahvaasemike koosolek (kokku kutsub Tõnisson; kokku tuleb u 800 erinevate piirkondade esindajat; Tõnisson loodab arutelu tekkele. Tegelikult lõheneb rahvaasemike koosolek kaheks: rahumeelsem suund (Tõnisson) VS käremeelsem suund (Jaan Teemant, aulakoosolekud). Just käremeelsete ideed jõuavad eelkõige rahvani (nõuded kiirete reformide järgi). Eesti riigist veel juttu pole, räägitakse venestamise vähendamisest. · detsember: mässud üle kogu maa (baltisaksa mõisnike vastu), karistati - u kümnendik (ca 100) mõista põletatakse, hävivad tohutud kogused kultuuripärandit 3. 1905. a. revolutsiooni mõju =järeleandmisi venestuspoliitikas - esimesed poliitilised kogemused (Riigiduuma, Eesti Rahvameelne Eduerakond, juhid)
annaabi.ee 
