lapsest lähtumine tavaliselt seda, et kasvatuslikke valikuid ja toiminguid põhjendatakse lapse vajadustega (needs), huvidega (intress) ja kasvuga (growth). Hytönen märgib oma raamatus, et lastekeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja indiviididevaheline võrdõiguslikkuse ideaal: igat last tuleb võtta sellisena nagu ta on. Raamat tutvustab suundi ja muutusi, mis viimase nelja aastakümne jooksul on mõjutanud lääne pedagoogika arengut lapsekesksuse suunas. Näiteks Aukusti Salo(1887-1951) pidas oluliseks hoopis ühtset õppekava. Ja arvas, et õppimine meeldib lapsele siis, kui seal sisaldub mingi mängulaadne tegevus. Nii Salo kui ka John Dewey(1859-1952) hoiatavad õpetajaid aga liigse passiivsuse eest. Üks näide lapsekesksest kasvatusest on raamat ,,Summerhill" , mille on kirjutanud Alexander Sutherland Neill(1883-1973). Summerhilli põhimõteteks kujunesid vabadus ja omavalitsus. Summerhilli koolis oli õppimine vabatahtlik
Sealt tekkis tal keeltehuvi. Kui Runeberi teoseid avaldati hakkas ka Castrén rahvusmeelseks ja hakkas soome keeleega tegelema. ,,Me ei ole maailmast ja maailmaajaloost lahti rebitud soorahvas"- tema tsitaat. Sel ajal oli juba teada, et Venemaal on sugulashõimud. Selle suguluse kogu maailmale tõestamiseks reisis ta aastaid, et uurida teisi hõime. 1850 oli temast saanud esimene soome keele lektor Helsinki ülikoolis. Tema surm oli rahvuslik tragöödia (kopsuhaige). Aukusti Kustavi Wallin- Helsinki ülikoolis õppis klassikalisi ja idamaiseid keeli, reisis palju araabiamaades. Ta kirjutas kuulsaid reisikirju. Nt sellest kuidas ta käis Mekas- surmapatt mitte muhammeedlasele- aga ta oli nii välimuselt, loomult kui keelelt nii sarnane teistele, et ta ei jäänud vahele. Elias Lönnrot- Kalevala looja ja soome keele professor ja arst. Ta oli külakingsepa poeg, läbilõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Õppis Reinhold von Beckeri all ülikoolis
annaabi.ee 
