Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku – tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa
järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa
järjekindlat vähenemist. Vähenemisele teeb lõpu suguline paljunemine, mis antud juhul e vii isendite arvu suurenemisele, vaid nende normaalsete mõõtmete taastumisele. Suguline paljunemine on väga omapärane: vähenenud mõõtmetega isendid lähenevad teineteisele, heidavad rüü ära ja kattuvad limaga. Iga rakk jaguneb meioosi teel, kusjuures tekib neli haploidset rakku tetraad. Erinevate tetraadide kaks rakku liituvad omavahel, ülejäänud aga hävivad. Sügooti nimetatakse auksospooriks. Sellest kasvab uus, normaalsete mõõtmetega isend. Ränivetikate elutsükkel möödub diploidses faasis. Väljasurnud ränivetikatest on tekkinud võimsad kivimite lademed. Neid kasutatakse dünamiidi toomisel, heli- ja soojusisolatsiooni materjalina, metallide lihvimiseks, filtrite valmistamiseks. Hk. Pruunvetiktaimed- Phaeophyta. Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa
annaabi.ee 
