See aeg oli tänasega võrreldes hoopistükis erinev. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Esimest korda käis Eha valimas, kui ta oli 18- aastane, kuid valimine ise toimus teisiti. Sellel ajal ei olnud pikka nimekirja, nagu seda on tänapäeval. Valimisi teostati protsentide nimel ning tavaliselt oligi seal vaid üks nimi, mida inimene pidi valima. Talle oli see juba pikalt pähe sisestatud, keda ta täpselt valima peaks. Sellel ajal oli esmakordne valimine ka midagi aukohast ning esmakordsed valijad said tavaliselt kingiks kas illekimbu või tordi. Number üks infoallikas tema tol ajal jaoks oli naabrinaine, sest info tihti vaid nii liikuski. Ajalehed ning raadiod pakatasid propagandast, perekond oli venemeelne ning muudmoodi infot ei saanudki. Naabrinaine või mõni muu tuttav teadis alati natukene rohkem, et teistele samuti infot edastada. Sellest tekkisid tihti ka kuulujutud ning külalegendid. Kodus aga sellest
lahendama ja arendatakse loogikat, seda tänapäeval juba varakult. Näiteks kui laps mängib tuntud 12 telefonimängu Angri Birds, siis peab ta endale selgeks tegema mismoodi on võimalik antud tase ära teha - kuhu, millise kaarega ja kui kiirelt tuleb lind lasta, et sigade baas hävitada. Mängud õpetavad ka multitaskingut (mitut asja korraga jägima), kuna tihtipeale peab mängija korraga olema teadlik nii enda varustusest ja aukohast, samal ajal liikudes ja jälgides kaardilt kus on tema tiimikaaslased. Mängud arendavad ka mälu ja kordinatsioonivõimet, nimelt peavad mängurid kindlad olema, et nad teavad kaarti peast - kuhu liikuda ja kuhu vajadusel varjuda, kust saab osta juurde varustust. Selle arvamuse pooldajad on arvamusel, et mänuritel ongi sellin töö, nad teenivad sellega raha, samal ajal ise ka elu nautides. 2.2.2. Mänguri arvamus