Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium ,,Juhan Liivi lugu". Tal on palju teeneid U. Masingu, L. Anvelti jt. Teoste väljaandmisel. 1993. aastal on H. Runnelile antud H. Visanpuu fondi auhind. H. Runneli luulet on tõlgitud vene, poola, bulgaaria, soome, ungari, läti jt. keeltesse. Mart Orav kirjutas 1999. aastal H. Runnelile pühendusteose, mis kandis nime ,,Läbi äreva vere". EELK(Eesti Evangeelne Luterlik Kirik) kirjastusnõukogu autasustas 2000 aasta aukirjaga luuletaja ja esseist Hando Runnelit, kui sihtkapitali "Eesti mõttelugu" ellukutsujat ja teoloogilise kirjanduse väljaandjat, Eesti Raamatu Aasta üht algatajat. Kasutatud kirjandus Luuletused: · http://research.cyber.ee/~lipmaa/luule/arhiiv/RunnelH.php · http://luuleleid.wordpress.com/tag/hando-runnel/ · http://www.logoslibrary.eu/pls/wordtc/new_wordtheque.w6_context.more_context? parola=0&n_words=1&v_document_code=847&v_sequencer=338628&lingua=et
võistlusprojektis, eriti põhiplaanis. Varemete puhastamine algas 1944. a. sügisel, tõsisemate ehitustöödega alustati 1945. a. suvel, kuigi A. Kotlil projekt töö käigus veel muutus. Esimesena valmis 19466. a. suvel kontserdisaali osa. A. Kotlit autasustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga. 1947. a. oktoobripühadeks avati teatrisaal ja uus põhjakülg, terve suur juurdeehitis võeti vastu 1951. aastal. Sõjajärgse monumentaalkunsti läbiv teema oli kavatsus põstitada Tallinnasse hiiglaslik võidumonument. Esimene konkurss kuulutati välja varakult enne sõja lõppu 1944. a. sügisel. Määrates asukohaks Vavaduse väljaku koos Harjumäega, jäeti osalejatele ilmselt üsna vabad käed. Esimeste auhindade väärilisi töid ei leitud, kolmandad preemiad said P. Tarvase ja A
annaabi.ee 
