2.3.1 Karistuse vormid Loomulik karistus tähendab, et teo tagajärgede tundmisest oli kasu. Laps saab ise aru oma süüst ja süü tagajärgedest, millega ta peab leppima kuna tal pole põhjust teiste peale vihane olla. Rahakaristus on vanemate karistus. Paljudele vanematele on see raske ehk isegi võimatu. Teistele, kel palju raha on see kerge ja seetõttu muutub karistus naeruväärseks. Toidukaristust võib kasutada toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. Aukaristus on näiteks vestluse katkestamine, etteheitev pilk, sõnaline etteheide, avalik laitus näiteks kooli puhul klassi ees direktori juurde saatmine. Vabakaristuse all mõeldakse karistusi, mis kitsendavad või vähendavad laste vaba aega näiteks kinnijätmine, karistustööde tegemine. Kehaline karistus on läbi aastatuhandete olnud see, mida eeskätt mõeldi karistuse all. Kas siis pahanduse tegemisel vitsaga või rihmaga löömine, tutistamine. 1.8 Kiitus
selle karistusviisi piir ja vahelesegamine muude vahenditega hädavajalik. 2) Rahakaristus Rahakaristus on vanemate karistus. Paljudele vanematele on see raske või ehk võimatugi. Teistele, kel palju raha, on see kerge ja seetõttu muutub karistus naeruväärseks. 3) Toidukaristus See karistusviis on pärit keskajast ja lähtub askeetlusest. Kasutada võiks seda toidu solkimise ja toiduga mängimise korral. 4) Rahulolematuse avaldus (aukaristus) Aukaristusel on palju erinevaid vorme: vestluse katkestamine ja tumm laitus, etteheitev pilk, tavalise sõbralikkuse asendamine jaheda viisakusega, miimika, zestid - pearaputus, õlakehitus, hääletoon, sõnaline etteheide, neljasilmavestlus, laitus. Laitus ja noomitus avaldavad mõju üksnes siis, kui nad on lühikesed, konkreetsed ja neid kasutatakse harva. Pikad moraalijutlused lihtsalt tüütavad lapsi, mitte ei kutsu neis esile arusaamist oma eksimusest