Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu. Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Õhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks. Õhk on tavaliselt lõhnatu ja värvitu. Õhu auhteline dielektriline läbitavus on 1,0006. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (dilämmastiku, dihapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Gravitatsiooni roll Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav
u12 = 1 ( -1) v , 2 kus v - välishambumiste arv. Näide 4.1 Ülekandearv u on suurema ja väiksema ratta hammaste arvude suhe st. zsuurem u= = / u12 / . ...(4.2) zvaiksem 4.1. Hammasülekannete ja -rataste liigitus Liigituse aluseks on pöörlemistelgede auhteline asend. Rööpsete telgede korral kasutatakse silinderhammasrattaid (joon. 5-7), kus rataste suhtelise liikumise hetkeliste tsentrite poolt moodustatud aksoidid on ringsilindrid (Aksoid - vt. p. 4.2 alguses). Lõikuvate telgede puhul - koonushammasrattad (joon. 8-10). Kiivaste telgede korral (joon. 11-14) asendatakse vajalikud hüperboloidsed aksoidid kahe silindriga (saadakse kruvirattad) või kahe koonusega (saadakse hüpoidrattad). 4.2. Hambumisteooria alged