· Hamina kirik (ehitati 18411843; Hamina keslinnas; vanakreeka templi kujuline uusklassitsistlik ehitis) · Helsingi toomkirik (valmis 1852) Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8 ajalugu 1809 - Mõdriku ja Rägavere mõisate omanik P. M. Reinhold August von Kaulbars laskis Tallinna linnaarhitekt Carl Ludwig Engelil projekteerida linnapalee Kohtu tänavale. 1811 - ehitusmeister C. J. Jänichen kavandas tiivad. Hoone sai fassaadiküljel prantsusepärase nn. auhooviga (court d` honneur) kuju 1814 - hoone valmis. See kuulub kujunduselt ampiirstiili. Fassaadi frontoonil on ladinakeelne deviis "ESIVANEMATE HEADE SOOVIDE JA SOOSINGUGA". Tähelepanuväärne on stukkdekoor. Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp.
rohkus, millega taotletakse eelkõige liikumist ja dünaamikat. Iseloomulikud on musta, valge ja kulla kontrastid. Esimese arhitektina tõi austria barokile kuulsust J. B. Fischer von Erlach ( 1656-1723 ), kes alustas 1696. a. kuninga suvelossi Schönbrunni ehitamist ( algne loss oli pärit 16. saj., see lõhuti türklaste poolt 1683 )esialgu jahilossina, 18. saj. ehitiste põhjal aga pidi sellest saama Austria Versailles. Väljavenitatud fassaadi ja barokile iseloomuliku auhooviga lossi juurde rajati aastail 1705-06, rangelt geomeetriline prantsuse stiilis park. Interjöörid on rikkalikud - tähelepanuväärsed on väike ning suur galerii ja Blaue Stiege ( sinised trepid ); 18. sajandil teostatud interjööridele on omane elegantne ja mänglev rokokoo. Samal sajandil valminud Karl Borromäuse kiriku fassaad aga on unikaalne segu erinevatest stiilidest ja kunstikontseptsioonidest. Massiivne rotund, seda kattev ovaalne
annaabi.ee 
