aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Tähelepanuväärseimad isendid Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni 600- aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm
vallas Paaksimaa külas kasvav puu. Endis talu nime järgi Jõesaare kadakaks kutsutud puu kõrgus on 10 meetrit ja ümbermõõt rinnakõrguselt 226 cm. Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Varasemast ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud. Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi. Kasvukohad Eesti on kadaka tüüpilisteks kasvumaadeks liivasossid ja kivised paepealsed ehk looalad. Kui neis paigus ei kasvaks kadakat, puuduks maapinnal kaitsev vari. Loopealsetel, kus inimesed on kadakad oma lühinägelikkuses maha raiunud, on tihti näha, kuidas enamus endisest rohttaimestikust kaob. Koos paljude taimedega kaob ka suur osa putukaid ja linde. Kadakas kaitseb mulda
annaabi.ee 
