seda, mida ta püüab omandada Aeg • Mis on aeg? -”Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea. Siiski kuulutan veendunult oma teadmist selle kohta.” • Aeg on vaid hingeline, see on inimhinge dimensioon ja tal ei ole jumalikku vastet • Enne inimesi ei olnud ka aega • Aegu on kolm: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik Kasutatud materjalid • http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinu s • http:// www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filo soofia.htm • Neil Turnbull – „Filosoofia linnulennult“
eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13
4 Antiikfilosoofiat tuntakse ka kui elufilosoofiat. Selles käsitletakse arusaadavalt küsimusi, mis on iga inimese elus tähtsad. See aga ei tähenda seda, et nendele küsimustele leitakse lõplik lahendus. Pigem kujutab see endas seda, et küsimuste üle arutletakse ja vaieldakse, tuues välja argumendi ja sellele vastava põhjenduse, miks see nii on. Tuntumad antiikfilosoofid on Sokrates, Platon, Aristoteles, Cicero, Augustinu ja nende hulka loetakse ka Pythagoras. 5 3. SOKRATES Sokrates oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Tema eluaastad olid 469 – 399 eKr. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. Ta ise ei kirjutanud ega märkinud üles midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes