1366 Danzigis leping, millega Riia anti peapiiskopile – too aga loobus läänivalduste ja obödientsi nõudest. Kompromiss, mis kumbagi ei rahuldanud. Paavst ei kinnitanud lepingut. Rõivastustüli Vaidlus, millisesse ordusse peavad kuuluma Riia toomhärrad. Toomkapiitel oli regulaarkapiitel – elasid kloostrireeglite järgi (premonstraatlased). Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne. 14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla
piiskopkonna vahel ära. 1253. aastast saab rääkida Riia peapiiskopkonnast?. Riia kiriku provintsi kuulusid Kuramaa, Tartu ja Lääne-Saare piiskopkond...? Paistab, et Riia piiskopi võimu Preisimaa üle oli ainult nominaalne. Riia toomkirik asus Riias, riias ka toomkapiitel. Peapiiskopid ise just hiliskeskajal enam Riias ei elanud. See, et peapiiskopid kolisid linnadest ära hiliskeskajal, Riia peapiiskopi lemmikresidentsid olid Koknese ja Rauna. 1374 muudeti Riia toomkapiitli reegel augustiinlikuks?. Mis puudutab kapiitli igapäevast elu, siis augustiinlaste ja saksa ordu reeglid väga palju ei erinenud. Üldse seda on hinnatud, et Riia toomkapiitli kuulumine Saksa Ordusse jäi pigem formaalseks asjaks. Saare-Lääne piiskopkond - esineb sellisel kujul ainult ajalookirjutises, tollal ajal nimetati seda Saaremaa piiskopkonnaks. Saaremaa piiskopiks nim 1228 Gottfried (tsitertslaste ordu munk), aga ta ei saanud oma ametit tegelikkuses pidada. 1234 rajas Modena Wilhelm selle uuesti
annaabi.ee 
