"avalik õigus". Nende probleemidega tegelesid keskajal õpetatud teoloogid, kes andsid kogu probleemikäsitlusele oma näo, s.t. tuletasid kõrgema võimu Jumala tahtest. Riiki peeti institutsiooniks, mille ülesandeks oli tagada õiglus valitsemisel inimestevahelistes suhetes ja õigusel põhinev rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem kuulus aga teoloogide arvates Jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Selgema riigiõpetusliku kuju sellele sünteesile andis Aurelius Augustianus(354-¤30), kelle teokraatlik maailmakäsitlus mõjutas keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Keskaegse kristlik- teoloogilise mõtteviisi tähtsamaks ja õpetatumaks esindajaks oli Aguino Thomas (1224- 1274), kes ühendas Aristotelese vaated kirikudogmadega, mille kohaselt maailm on Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises 14.-16.sajandil euroopa võimu- ja kultuurielus toimunud oluliste muudatuste tulemusena
Pühakute järgi saadud nimed. Kantud kalendritesse. Mingil ajal vaid kanoonilisi nimesid võiski panna. - Kirjandus palju nimesid käibevarra. - Rahvusvahelised nimed e rahvusvahelised teisendid saab öelda, et üks ja sama nimi erikujul olemas paljudes keeltes. Tavaliselt kristlik nimi. Tuletised nt vaheastmete kaudu. Karl Karla. Karl põhinimi ja sellele tulevad teisendid. Nimi ja lähtevorm. Alusnimi ja edasiarendus (arengvorm) Augustinus, Augustianus. Alguskadu: Helena Elena. Sisekadu e sünkoop Nikolaus e Niklas. Hüpoporism meelevaldsed lühenemised, mis annavad uue nimekuju. Juhan Juss. Kokku võetakse kõik nimelühenemise vormid ja kujud. Struktuuri järgi analüüs: lihtnimed (valdav enamik) ja liitnimed (nimed, mis on kokku sulandunud) Anna, Elisabet Anneliis. Sidekriipsuga nimed e kaksiknimed. Kaksiknimed kõige tüüpilisemad. Eristatud tavanime ja kaasnime. Nt kui enam kasutusel üksainus, siis too on tavanimi.