Prantsusmaal algasid ümberkorraldused juba 1789. aastal, kuid murrang toimus alles pärast Euroopa riikide 10 interventsiooni algust-- uus rahvuslik armee kujunes välja revolutsioonisõdade ajal. Sarnane välistegur mõjutas ka Preisimaad, kus kuni 1806. aastani usuti Friedrich II aegse sõjaväe tugevusse, ning alles pärst Jena ja Auerstedi katastroofi algas armee ümberkorraldamine. Muudatuste läbiviimiseks pidi loomulikult täidetud olema ka vastavad sotsiaal-majanduslikud tingimused nagu näiteks vaba kodanikkonna olemasolu. Seega oli pärisorjuse kaotamine eelduseks rahva kaasamisele riigikaitsesse. Kõigi muudatuste puhul oli oluline osa ka reformaatorite ideedepagas ja sihikindel tegevus. Venemaal said põhjalikud muudatused toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See andis
sajandi lõpust kõige olulisemalt just Prantsusmaal ja Preisimaal.Mõlema riigi relvajõudude ümberkorraldamises oli tähtsal kohal välisfaktor. Prantsusmaal algasid ümberkorraldused juba 1789. aastal, kuid murrang toimus alles pärast Euroopa riikide interventsiooni algust-- uus rahvuslik armee kujunes välja revolutsioonisõdade ajal. Sarnane välistegur mõjutas ka Preisimaad, kus kuni 1806. aastani usuti Friedrich II aegse sõjaväe tugevusse, ning alles pärst Jena ja Auerstedi katastroofi algas armee ümberkorraldamine. Muudatuste läbiviimiseks pidi loomulikult täidetud olema ka vastavad sotsiaal-majanduslikud tingimused nagu näiteks vaba kodanikkonna olemasolu. Seega oli pärisorjuse kaotamine eelduseks rahva kaasamisele riigikaitsesse. Kõigi muudatuste puhul oli oluline osa ka reformaatorite ideedepagas ja sihikindel tegevus. Venemaal said põhjalikud muudatused toimuda alles pärast pärisorjuse kaotamist 1861. aastal