Ta kirjutas väga palju näidendeid (arvatavasti üle 2000). Tema teostest kujunesid välja Hispaania teatri põhilised näidendiliigid, milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust.
aastal. Philipp IV sureb 1664. aastal ja siis Calderon tõmbub õukonna elust tagasi. Ülejäänud 15 aastat veedab tagasihoidlikult, üldsusega seob see, et talle kuulub erandlik õigus kirjutada autosakramentaale. Temalt telliti näidendeid see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2. II periood: 1620nendate lõpust alates, iseseisev looming, audraamad ja travestiad, meelelahutuslikud näidendid. Tekib oma temaatika ja esteetika, käekiri hakkab välja joonistuma. 3. III periood: sünged 1640nendad, filosoofia problemaatika. Jumalik komöödia vaimulikud draamad, ilmalikel süseedel põhinesid (autosakramentaalidest sel põhjusel erines). 4. IV periood: 1651. aastast, autosakramentaalid ja õukonnadraamad. Tihti väidetakse et tema autosakramentaalid olidki Calderonile kõige omasem zanr.