vajavad mitmesuguse suuruse ja kujuga ruume. Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone monumentaalse seinana, mille jõuliseks aktsendiks on kaarjalt eenduv auditorium. Õppehoone teine ehitusjärk, galerii kaudu põhimahuga ühendatud auditooriumide plokk, jäi teostamata. Maa-ala üldplaanile on Pormeister muu hulgas märkinud ka rektoraadihoone, sööklad, kohvikud, näitusepaviljoni jm. hooneid. Uusfunktsionalism (1960-1980.a.) Kadrioru kohvik Kadrioru kohviku projekt valmis instituudisisese konkursi korras 1964 aastal. Voldemar Herkeli ja Hindrek Piiberi töö jagas I ja II auhinda ning see valiti ehitamiseks välja. 1970.aastal valminud kohviku kahekorruselise hoone ülemine korrus oli tõstetud postidele, et maja alt saaks Kadrioru
privatiseerimine ning nende tegevuse laiendamine nii rahvuslikul kui rahvusvahelisel tasandil. Täiendavaks mõjuteguriks on olnud endiste kommunismimaade üleminek vabale turumajandusele. Ka seal, kus meediat juhitakse kui avalik-õiguslikke ettevõtteid, alluvad nad üha enam finantsdistsipliinile ja tegutsevad konkurentsikeskkonnas. 35. Avaliku teenuse olemus Ülim eesmärk on demokraatia. Vahe-eesmärgid on sõltumatus valitsusest ja eramonopolist, vastutus ühiskonna ja auditooriumide ees, mitmepalgelisus: poliitiline ja sotsiaalne mitmekülgsus. Meedia avalik olemus tuleneb peamiselt meedia poliitilisest funktsioonist demokraatlikus ühiskonnas, kuid ka tõsiasjast, et informatsiooni, kultuuri ja ideid käsitletakse kõigi kollektiivse omandina, nagu nt ka õhku ja päevavalgust, mille kasutamine ei vähenda nende kättesaadavust teiste jaoks. 36. Ajakirjaniku rollid Ajakirjanik peab tegema valiku, kas olla ühiskonnas aktiivse osaleja rollis või jääda neutraalseks
annaabi.ee 
