tütarettevõtjad 7) äriühingud, kes on saanud riigilt laenu või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik 8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel. 5. Riigikontrolli struktuur Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on Riigikontrollis teenistused, mis toetavad nii auditiosakondi kui ka riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel. Teenistuste tegevuse seob ühtseks tervikuks Riigikontrolli direktor. Riigikontrolli teenistused tegelevad riigikontrolöri töö tagamisega, õigusnõustamisega, välissuhtlusega, kommunikatsiooniga, raamatupidamisega, metoodika, planeerimise ja analüüsiga, hoone haldusega ning asjaajamise korraldamisega jne. 5.1 Finantsauditi osakond Finantsauditi osakonna põhitegevuseks on riigi majandusaasta koondaruandele hinnangu
1990. aastal Riigikontrolli tegevus taastati. Riigikontrollis töötab kokku umbes 90 inimest, neist 3/4 on otseselt seotud auditeerimisega ja 1/4 tegeleb auditeerimise toetamisega, riigikontrolöri töö tagamise ja üldise asjaajamisega. Riigikontrollis on kolm põhitegevusega tegelevat osakonda: finantsauditi osakond, tulemusauditi osakond ja kohaliku omavalitsuse auditi osakond. Lisaks auditiosakondadele on Riigikontrollis teenistused, mis toetavad nii auditiosakondi kui ka riigikontrolöri nende ülesannete täitmisel. Riigikontrolli tegevust finantseeritakse riigieelarvest, mille kinnitab iga aasta kohta parlament. Praegu esitab Riigikontroll oma eelarvesoovid rahandusministeeriumile, kes määrab nii piirsummad kui ka lõpliku eelarve. Riigikontrolöril on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Ta on võrreldav ministriga, kes juhib ministeeriumi. Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi