Nad riisusid kooperatiive, tungisid üksikuisse taludesse, ja esines juhtumeid, kus tulistasid põõsa tagant röövli kombel külaaktiviste." (lk 124) · ,,Okupatsiooniajast peale, kui sakslased olid sisse toonud hirmsa kartulitõve vähi. (lk 203) Maie Kalda on analüüsinud oma artiklis ,,Suletud ruum. Tegevuspaigast kujundiks" teose ruumi- ja kujundisuhteid. · Trafaretsed epiteedid ja rohmakas auditiivsus Pahinal, kolinal, kriiskaval, räuskaval Kalda leidis, et ainult jämedaid kõlaefekte eristav kirjanik pole suuteline looma elulist õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud
haikuversioone oma muudest, pikematest luuletustest, mis sunnib taas pöörama pilku hägustele, kuid huvitavate piiridele Kaplinski haikude, ,,mittehaikude" ja muude luuletuste vahel) Muidugi on ühtlane sumin lähedane vaikusele, nii nagu kõrvulukustavas kosekohinas on võimalik äkki tajuda vaikust: "Lumemöll neelab / ühtviisi inimhääled / ja autotuled" (lk 62); "Maisivars krõpsaht / jalgu all tsikaade laul / kõrraga vakka" (lk 89). Kaplinski auditiivsus tundub iseseisvat uurimust vääriva teemana: just sellesse suminasse süvenedes võiks ehk tajuda ja seletada midagi väga olulist kogu ta loomingus ja olemuses. Tunnustused · Eino Leino auhind (1992) · Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) · Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) 17 · Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009)