perfektsionism, mis võib olla üheks oluliseks põhjuseks, miks andekad lapsed ei taha pingutada, nt võtta endale uudseid ülesandeid, olgu nendeks olümpiaadidel osalemine või mõni muu väljapaistev ja loominguline tegevus. Kuid kui andekas laps ennast ei realiseeri, siis on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Andekate seas on palju ka visuaal-ruumilisi mõtlejaid, mis teeb neile raskeks kohanemise meie koolide traditsioonilise, järjestikusele ja auditiivsele õpistiilile tugineva metoodikaga, mis omakorda võib samuti võimendada käitumis- ja distsipliiniprobleemide ilmnemist. Mõnedes perekondades võib esineda kalduvust oma lapselt liiga palju nõuda ja toetamise asemel pidevalt hinnatakse ja kritiseeritakse last. Samas võib olla peresid, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õppimistahet ja tundlikkust ei mõisteta. Õpetaja-klassijuhataja ülesanne on sellistel puhkudel vanemate delikaatne suunamine.
Nende tase ei vasta aga nende tegelikule potentsiaalile. Tava- liselt jäävad topelt-erivajadusega andekad lapsed avastamata kuni 3.–4. klassini, vahel isegi kuni keskkoolini. Andekate seas on palju ka visuaalseid-ruumilisi mõtlejaid (Silver- mann, 2000), mis teeb neile raskeks kohanemise meie koolide traditsioo- nilise, järjestikusele ja auditiivsele õpistiilile tugineva metoodikaga, mis võib samuti võimendada käitumis- ja distsipliiniprobleemide ilmnemist ja varjata laste tegelikke andeid. Hinnangulehe visuaalse-ruumilise õppija äratundmiseks leiab raamatu lisas 5. Lugusid andekatest lastest: seitsmes lugu Teismeeas poiss ei torganud õpetajatele millegi erilisega silma. Ta oli väga