kulutamise kohta aru; Riigikontroll uurib, kuidas täitevvõim on seadusandliku võimu tahet järginud. 4. Riigikontrolli auditipädevus Riigikontrolli auditipädevus ehk nende organisatsioonide ring, keda Riigikontroll audititeerida saab, on olnud pidevas muutumises, sõltudes ühiskonna muutumisest ja ootustest Riigikontrollile. Samuti on aja jooksul lisandunud auditeeritavaid valdkondi. Praegu võib Riigikontroll hinnata auditeeritavate finantsaruannete korrektsust, aga ka sisekontrolli tugevust, finantsjuhtimise taset, majandustehingute õiguspärasust ning tegevuste tulemuslikkust. Ette valmistatakse Riigikontrolli seaduse muudatust, mis võimaldab auditeerida senisest põhjalikumalt omavalitsusi. Peamine osa tööst on suunatud ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste auditeerimisele. Lisandub põhiseaduslike institutsioonide, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi huvide ja
auditeerimisele. 19. veebruaril 1990 võtab ENSV vastu audiitortegevuse ajutise põhimääruse ja samas moodustatakse rahandusministeeriumi juurde audiitortegevuse nõukogu. Viimane pidi tegelema audiitortegevuse välja arendamisega. Põhimäärus oli väga minimaalne ehk õhuke, sisaldas alla 40 paragrahvi, kuid suutis ära põhjendada auditi olemuse ja selle eesmärgid, lisaks auditeerimise põhiprintsiibid, audiitorite sõltumatus ja samuti selgitati auditeeritavate ettevõtete juhtkonna kohustusi auditeerimise käigus. Nimetatud dokumendi alusel hakati peatselt korraldama kvalifikatsiooni eksameid ja sellega oli alus pandud audiitortegevusele Eestis. 1992. aastast hoogustub oluliselt audiitorfirmade tegevus, kuna Eestisse jõuavad rahvusvahelised audiitorketi firmad. Nende esmane ülesanne oli harida Eesti audiitortegevust. Kuna aktiivne tegevus tuli välisfirmadelt, siis kujuneski Eesti audiitortegevus koheselt rahvusvaheliste nõuete kohaseks
Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused. Ei ole tegevust, millega siseaudit tegelema ei peaks, siseaudit peab tegema ettepanekud juhtkonnale, et vead saaksid parandatud. Liigitamine auditi valdkondade järgi 1. Finantsaudit – analüüsib ja hindab finantsarvestust, aruandlust ning nendega seotud dokumente. 2. Tulemusaudit – hindab auditeeritavate tegevuste säästlikust, tõhusust ja mõjusust (tehingu lõpptulemuse hindamine, säästlik, efektiivne, hea, halb). 3. Vastavuseaudit – analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduuridele, eeskirjadele, juhenditele, kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele. 4. Tegevuseaudit – selle käigus hinnatakse organisatsiooni kitsamaid
kulutustega. Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused (vastab vanasõnale ,,Kus viga näed laita, seal tule ja aita!"). Siseauditi võimalik liigitamine auditi valdkondade järgi: 1. Finantsaudit analüüsib ja hindab finantsarvestust, aruandlust ning nendega seotud dokumente; 2. Tulemusaudit hindab auditeeritavate tegevuste säästlikkust, tõhusust ning mõjusust; 3. Vastavuse audit analüüsitakse ja hinnatakse ettevõtte tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele, kooskõlastatud protseduuridele, eeskirjadele, juhenditele, kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele; 4. Tegevuse audit mille käigus hinnatakse organisatsiooni kitsamaid tegevusvaldkondi, protsesse, üksikuid struktuuriüksusi jne.
annaabi.ee 
