Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr
oma tõeliselt erootilise ja kirgliku iseloomu. Algselt mõisteti võrdsust nii, et me oleme kõik võrdsed, et iga inimene on omaette suurus ja pole vahendiks muudetav teiste poolt. Või kui religioosselt tõlkida et iga inimene on Jumala laps ja et ükski teine inimene ei tohi end muuta tema Jumalaks või isandaks. ... Täna tähendab võrdsus samasugusust selles mõttes, et ei tohi erineda karjast Valitseb üldine hirm, et erinevused võiksid võrdsust ohustada. Audentselt elada tähendab valmidust iga päev uuesti sündida. Tegelikult ei ole sünd, fötaalselt suhtest väljumine, ainus protsess elu iseseisvumisel. See sündmus pole isegi nii otsustav kui see bioloogiliselt näib olevat. Isegi kui vastsündinu iseseisvalt hingab on ta ikkagi veel täpselt sama abitu ja oma emast sõltuv kui enne sündi, kui ta oli veel osa oma emast. Ka bioloogilises mõttes koosneb sünd mitmest etappist emaihust väljumisest, emarinnast võõrutamisest,
annaabi.ee 
