krüpteerimisel on kaks algoritmi: sümmetrilised (salajase võtmega, võtit kaasa ei panda, kellel võti teada, saab alati infole ligi) ja avaliku võtmega (asümmeetrilised, krüpteerimisel ja dekrüpteerimisel kasutatakse eri võtmeid, nt kõik saavad avaliku võtmega krüpteerida, aga lahti teha saab ainult see inimene, kellel on salajane võti) IPsec: võrgukihis töötav IP turvalisuse tagamiseks loodud protokollistik, mis krüpteerib, audentib, kooskõlastab algoritme SSH: secure shell, krüpteerib ühenduse, turvakest HTTP -> HTTPS Traadita kohtvõrk 802.11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada ruuteris WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli, WPA2 alates 2004 ja selle
kasutada ka pikemaid. Asümmeertiline krüpteerimine – avatud võtmega krüpteerimine. Üks võti on see, mida saatja ise teab. Avalik võti antakse teistele. Näiteks ID-kaardi puhul saab öelda, kellele saata ja määrad kellele saata soovitakse (digiallkirjastamine). Digiallkirjastamiseks kasutatakse enda salajast võtit(PIN). Dekrüpteerimiseks piisab kui vastuvõtjal on avalik võti. Audentib ära, aga ei krüpteeri. Audentimine – kaitse aktiivse rünnaku, spoofimise ja andmete muutmise vastu. (Krüpteerimine kaitseb passiivse rünnaku eest – krüpteerimine on üks audentimise viise). 50 Kellelt on andmed pärit? Kas tegelik allikas on see, kes ta väidab end olevat? Kas andmeid on ülekande käigud kolmandate osapoolte poolt muudetud? Alati pole krüpteerimine mõislik
annaabi.ee 
