3. haldab EL-i eelarvet. Europarlament valitakse iga 5 aasta järel. Saadikumandaadid jagatakse riikide vahel vastavalt nende rahvaarvule. Parlamendis koondusvad saadikud mitte riikide, vaid ideoloogiafraktsioonide kaupa. Seadusandliku funktsioon on jagatud Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu vahel. !) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolekut. 2) mitmetes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogude koostööd. 3) Audasude jms. väljastamisel on nõutav Ministrite Nõukogu kui ka Europarlamendi toetust. Euroopa kohtusse kuulub pärast laienemist 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks. Kohtunikud nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6-aastaseks tähtajaks, kuid nad annavad vande tõotades lahendada kohtuasju sõltumatult oma riigi valitsusest.
· Suhted Rootsiga nii 20 kui 30ndatel head. 1938 pärast Austria Anslussi kui sõjaoht Austrias süvenes, kuulutas Eesti end erapooletuks, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.. 30ndate lõpul olid Euroopas suhted väga pinevad, Eesti pidi arvestama realiteetidega. KULTUUR EV AJAL 1925 kultuurkapitali seadus Kultuuri toetati tubaka, alkoholi, lõbumajade maksudest, sihtkapitalide kaudu. Lisaks mitmesugused erinevad stipendiumid, vaikivast ajastust alates riiklike audasude jagamine. Iga riigi kult kõige olulisem on haridusküsimus. 20ndal aastal viidi läbi I haridusref, mis kestis 34nda a-ni. Põhimõtted olid 1) ühtsuskooli printsiip. Kehtima hakkas kaheastmeline koolisüst 6 klassiline tasuta kohustuslk algkool ja 5 klassiline tasuline gümn. Gümn olid hum, real, kaubandus ja majapidamiskallakuga. Õpetus algkoolis emakeelne. Õppemaksu suurus keskm a 60 kr, eragümn 90.-. 20ndate lõpuks oli tekkinud keskharidusega in üleprodukts
annaabi.ee 
