lektotüübi , ja võimalusel ka paralektotüübi. Kui algset tüüpmaterjali pole alles, aga perekonna korrastamiseks on tüüpi väga vaja, võib revideerija valida neotüübi aga see on erand. 24. Milliseid tähti ja fonte kasutada teaduslikes nimetustes? var , varietas varieteet (teisend); f, forma vorm; s.l. sensu lato laias mõistes; s.str sensu; stricto kitsas mõistes; p.p. pro parte osaliselt; coll. Kollektiivliik (st liigi süstemaatika vajab veel uurimist); auct. auctorum erinevate autorite järgi. Carl Linne käest nime saanud liikide nimetuste järel on autorit tähistav lühend L. Kui hübriidsele liigile on on antud oma nimi, pannakse perekonnanime ja epiteedi vahele x . Ladinakeelne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekondade nimed ja kõrgemate taksonite nimed algavad alati suure algustähega, liigiepiteet alati väikese tähega. 25. Mida tähendavad lühendid „sp.“liik, „ssp.“alamliik, taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit „spp
(vastureformatsioonis), teiselt poolt aga kiriku enese uuenemisprotsess, mis sai alguse juba enne reformatsiooni vallandumist. Otsene vastutegevus reformatsioonile seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. Itaaliast õnnestus paljuski just tänu inkvisitsioonile reformatsioon eemal hoida. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Index auctorum et librorum prohibitorum, mis sisaldas 48 ketserliku piiblitõlke kõrval ka näiteks Giovanni Boccaccio ,,Dekameroni" ning Niccolò Machiavelli traktaadi ,,Valitsejast" (Il principe). Nimekirja raamatutest, mille lugemist tuli katoliiklastel vältida, täiendati pidevalt veel kuni 1966. aastani, mil see lõplikult tühistati. Inkvisitsiooni toimimist aitab seletada Itaalia astronoomi Galileo Galilei (15641642) juhtum.