Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel". Tartu, 2002. Ettevaatlik tuleks olla Elmar Ilusa asjade liigituste kohta käiva osaga. Gaius, Institutsioonide teine raamat: Diuini iuris sunt ueluti res sacrae et religiosae. (3) Sacrae sunt, quae diis superis consecratae sunt; religiosae, quae diis Manibus relictae sunt. (4) Sed sacrum quidem hoc solum existimatur, quod ex auctoritate populi Romani consecratum est, ueluti lege de ea re lata aut senatus consulto facto. (5) Religiosum uero nostra uoluntate facimus mortuum inferentes in locum nostrum, si modo eius mortui funus ad nos pertineat. (6) Sed in prouinciali solo placet plerisque locum religiosum non fieri, quia in eo solo dominium populi Romani est uel Caesaris, nos autem possessionem tantum uel usumfructum habere uidemur; utique tamen, etiamsi non sit religiosum, pro religioso habetur
välja toimetaja nime all. Põhjendused legitiimse autoriteediviitega Kui on olemas kokkulepitud või üldtunnustatud reegel, siis muidugi tohib vea või muutmisettepaneku põhjendusena sellele viidata (näide 56). Sobib ka viidata autoriteetsete isikute arvamusele, kui nende pädevus on kõigi asjaosaliste arvates väljaspool kahtlust. (56) Selle projekti kohustusliku stiilijuhendi järgi ei tohi elutu tegija korral umbisikulist tegumoodi kasutada. Demagoogiavõte argumentum ab auctoritate seisneb viitamises autoriteedile, mis tegelikult ei ole väljaspool kahtlust – ja selliseid on palju. Põhimõtteliselt on võimalik, et ükskõik kui tunnustatud isik või institutsioon eksib. Teaduse areng sellel põhinebki, et aeg-ajalt osutub ekslikuks inimkonna kogu senine teadmine asjast. Seega pole isiku autoriteetsuse ja tema väidete tõesuse vahel rangelt võttes mingit seost. Teine viis autoriteediviitega demagoogiasse laskuda on valida