kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits e rid Vanemseersant Seersant Nooremseersa nt Vane mallo hvits e rid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveeb el No o re mo hvits e rid Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Vane mo hvits e rid Kolonel
Nõukogu ülesanded ja koosseis on nimetatud Rahuaja riigikaitse seaduses ja Sõjaaja riigikaitse seaduses. 123. Vabariigi Presidendi pädevus autasustamise ja auastmete andmise alal. Autasustamise alal annab president riiklikke teenetemärke. Ta teeb seda Riiklike teenetemärkide seaduse alusel. Auastmete andmise alal annab president sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annab president ohvitseriauastmeid. Diplomaatilisteks auastmeteks on suursaadik ja saadik. Diplomaatiline auaste antakse presidendi otsusega eluaegselt. Ettepaneku diplomaatilise auastme andmiseks teeb Vabariigi Presidendile Vabariigi Valitsus. Sellekohase taotluse esitab Vabariigi Valitsusele (nõunik, esimene sekretär, teine sekretär, kolmas sekretär, atasee) välisminister Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni otsuse alusel. Diplomaatiline teenistusaste antakse välisministri käskkirjaga välisteenistuses töötamise ajaks
2.tal on õigus sõlmida välislepinguid. Rah.vah. lepinguõ-e Viini konventsiooni kohaselt on president üks nendest vähestest ametnikest, kes saab lepingu sõlmida ilma, et ta peaks esitama volikirja. 3.annab diplomaatilisi auastmeid. Välisteenistuse seaduse kohaselt teeb ta seda valitsuse ettepanekul. Valitsusele teeb omakorda ettepaneku välisminister ministeeriumi atesteerimiskomisjoni nõusolekul. Diplomaatilisteks auastmeteks on suursaadik ja saadik. Need auastmed antakse eluajaks. Ausastme saab president ära võtta ainult siis, kui isik on kohtu poolt süüdi mõistetud. Peale diplomaatiliste auastmete on diplomaatilised teenistusastmed -- nõunik, I/II/III sekretär, atašee. Teenistusastmed antakse välisministri poolt ja need kehtivad ainult teenistuses oleku ajal. 4.valitsuse ettepanekul nimetab konkreetsesse riiki ja kutsub sealt tagasi E diplomaatilisi esindajaid.
annaabi.ee 
