imperaatoriga, mis läks neile kalliks maksma, sõna otseses mõttes. Nad pidid andma imperaatorile raha ning mõned langesid lausa võlgadesse. Üks õhtu kutsus Caligula Incitatuse, oma lemmikhobuse õhtusöögile, söötis talle luksuslikke toite ja tahtis temast konsulit teha. Caligula tegi seda mõnitava naljana. Sellega oli mõeldud naeruvääristada aristokraate. Selle naljaga ta näitas ka üht tõde, mis kehtis Rooma ühiskonnas: iga kõrgemal auastmel inimene sõltus imperaatori heast tahtest. Kõik see oli Caligula vastus tema vastu suunatud vandenõule. Selle asemel, et lasta nad lihtsalt tappa pani ta kahtluse alla nende kohad Senatis ja ühiskonnas. 39. aasta suvel abiellus Caligula uuesti. Ta tahtis saada pärijat. Pruudi nimi oli Milonia Caesonia. Tema kohta on öeldud, et ta ei olnud eriti noor ega ka eriti ilus, aga ta oli juba tõestanud oma viljakust. Enne abiellumist oli naine juba rase ning pärast lapse sündi tunnistas
Sõja tingimustes uus põlvkond oli hoopis iseseisvam ning ka see sõjaväelaste iseseisvus oli Stalinile pinnuks silmas. Kremli jaoks oli ohu märgiks ka kindralkonna noorus- enamik Punaarmee toonasest kindralkonnast oli pagunid peale saanud just sõja ajal. 1945 a-ks oli kindraleid kokku natuke alla 3000 (2950). Stalini jaoks oli oluline ka selles seltskonnas kord majja lüüa. Seda sai teha eelkõige mitte hakates represseerima madamal auastmel olevaid sõjaväelasi, tuli kõige tipust peale hakata. Kindlasti üheks kõige populaarsemaks väejuhiks sõja järel oli marssal Žukov. Žukovi vastu Stalin ka esimese löögi andis. Stalinile oli Žukovi populaarsus ja isepäisus selgelt vastumeelt ning juba 1945 juunis korraldati suurem vastuvõtt Žukovi suvilas võidu auks, kus paljud ülistasid Žukovit kui peamist kangelast sõjas, siis seda kohtumist julgeolek väga hoolikalt jälgis
annaabi.ee 
