Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata. Claudius oli Taanimaa kuningas ning ühtlasi ka Hamleti isa vend ning tapja. Tema traagika seisnes saamahimus ning auahnuses. Ta tappis endise kuninga, et saada valitsejaks ning abiellus veel ka Hamleti emaga. Ta oli äärmiselt tänamatu ja ülbe, sest talle ei piisanud ainult kroonist ega naisest, vaid tahtis veel kõrvaldada ka vennapoja. Tema jaoks oli venna surm tähtsusetu ja uus naine vaid aksessuaar. Krooni kandmise nimel pidi ta aga tundma pidevalt süüd, kannatama Hamleti terrorit ning varjama oma tapatööd. Selle varjamine muutis ta ebakindlaks ning pani ta korda saatma veel
" ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast
temale. Mõni päev hiljem osales Nero kahe neljahobuserakendiga võidusõiduturniiril. Järgmine võistlus kümnehobuserakendiga sai keisrile hukatuslikuks: Nero paiskus vankrilt maha, veeres mööda areeni ning ei saanud võistlust lõpuni sõita. Sellele vaatamata kuulutasid kohtunikud Nero võitjaks. Peale seda haaras Nerot tõeline võistluspalavik. Delfi Apolloni auks korraldatud püütiamängudel tahtis ta demonstreerida kõiki oma lauluoskusi. Ta tegi hoolikalt ettevalmistusi ning oma auahnuses ihaldas keiser võistelda Kreekamaa kõige kuulsamate lauljatega. Nero kohtles oma rivaale aupaklikult ja viisakalt. Aga see, et ta üritas parimaid nende seast ära osta, näitas siiski, et keisri eneseusaldus jäi teatud raamidesse. Laval laulis Nero täiest rinnast ja see ei kõlanud sugugi viletsalt. Aeg- ajalt köhatas ta peenelt, hoidus aga maha sülitamastm nagu ta tavaliselt ikka tegi. Higipisarad pärlendasid keisri laubal ning ta pühkis need käisega ära. Vaevalt oli
annaabi.ee 
