Kasutusomaduste poolest on T- ja P-tüüpi attenuaatorid samaväärsed. Valik nende vahel tehakse praktilistest kaalutlustest lähtudes, näiteks käepärast olevate takistite väärtuste põhjal. Järgnevates tabelites [2] on toodud T- ja P-tüüpi attenuaatorite takistite väärtused 50 W süsteemiimpedantsi puhul. Muu väärtusega süsteemiimpedantsi korral tuleb takistite väärtused läbi korrutada vastava suhteteguriga. Näiteks 75 W attenuaatori jaoks tuleb 50 W attenuaatorile vastavad takistiväärtused korrutada teguriga 75 / 50 = 1,5. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 22 (22) Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 23 (23) Arvutusnäide
Need on tundlikud endapoolt sünteesitud ühendite suhtes. Kui ribosoomid sünteesivad vajalikud valgud, siis valgus on palju Trp-d. Kui keskkonnas pole Trp-d, siis attenuaator lubab Trp sünteesivate geenide avaldumist. Valgult sünteesitud mRNA võib olla 51 mitmes erinevas konformatsioonis. mRNA konformatsioon määrab terminaatori tekkimise. See, milline sekundaarstruktuur tekib, sõltub, kus kohas ribosoom pausi peab ja kas ta üldse peab. Attenuaatorile on iseloomulik see, et ta sünteesib lühikest peptiidi (millel valguna pole funktsiooni). Kui sünteesitakse, tekib RNA-s konformatsiooniline muutus, mis viib transkriptsiooni lõpetamisele. Süntees mõõdab Trp taset rakus. 1. liiderpeptiid on Trp rikas, liiderpeptiidi saab sünteesida, kui rakus on palju Trp-d. Saab sünteesida terminaatorit ja toimub attenuatsioon. Kaks meetodit, kuidas transkriptsioon välja lülitada – üks repressoriga, teine attenuatsiooniga.