´ Tosca ´ sisukokkuvõte. 1. vaatus Tegevus toimub roomas 1800. aastal. St Andrea della valle kirk Roomas. Vanglast põgenenud Rooma endine konsul Angelotti tuleb kirkikust otsima pagemiseks vajalikke riideid, mida tema õde markiis Attavanti oli perkonna kabelisse jätnud. Kunstnik Mario Cavaradossi saabub kirkikusse lõpetama oma maali Maarja Magdaleenast, mille modelliks on olnud markiis Attavani. Arvates, et kirkikus pole kedagi, tuleb Angelotti kabelist välja ja kohtub ootamatult Cavaradossiga, kes lubab ta peita oma villasse. Kui Lauljanna Floria Tosca oma armastatu Cavaradossi juurde kirikusse tuleb, on Angelotti uuesti sunnitud Kabelisse varjuma. Maalitud naise sarnasus Attavantiga
3. Giacomo Puccini “Tosca” (1900) on ooper kolmes vaatuses. Libreto autoriteks on Luigi Illica ja Giuseppe Giacosa Victorien Sardou samanimelise näidendi ainetel. Tegevus toimub Roomas prantsuse revolutsioonile järgnenud päevadel, Rooma vabariigi kukutamisele järgnenud ajal, Marengo lahingu päeval 14. juunil 1800. Revolutsionäär Angelotti on põgenenud Castel Sant´Angelo vanglast ning otsib varjupaika kirikust, kus tema õde, markiis Attavanti on jätnud talle naiseriided, et põgenemiseks ja riigist lahkumiseks maskeeruda. Kirikus töötab maalrina kunstnik Mario Cavaradossi (tenor), kes on markiisi nägu vaadeldes maalinud Jumalaema. Saabub aga Floria Tosca (sopran), Cavaradossi armsam, kes küsib armukadedalt, miks Jumalaema on tuttava näoga ja palub tal värvida maalil silmad pruuniks, nagu seda on Tosca silmad. Cavaradossil õnnestub armukade armsam maha rahustada
annaabi.ee 
