4,6 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) POTENTSIAALNE hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutustele. Põhjustavad tema NEELAV kompleks, nõrkade happete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. Reaktsiooni happendumist pidurdavad neeldunud alused. Mida suurem on mulda neeldumismahutavus, küllastusaste ja huumisesisaldus, seda paremini ta on puhverdatud.
2) Potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep,
5,6 6,5 nõrgalt happeline 6,6 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 2) Potensiaalne hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks a) asendus happesus H5,6 mg ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH 4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks: 1) neeldunud H ja Al tähist H. 2) neeldunud alused tähist S T=H+S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste
annaabi.ee 
