Mitmeid tuhandeid aastaid enne Kristust olid juba meresõitjad avastanud uusi maid ning mereteid, kuid mõju avaldasid need vaid kohalikul tasemel. 15.-16. sajandi maadeavastused seevastu mõjutasid tervet maailma ning tõid endaga kaasa palju muutusi nii riikide kui ka tavainimese jaoks. 15. sajandi lõpuks olid kiriku- ja teadusmehed jõudnud üksmeelele: maa on kerakujuline. Kompassi täiustati meresõiduks, navigatsiooniriistana võeti kasutusele atrolaab ning laevanduses hakati kasutama karavalle. Võrreldes varasema ajaga, kui meremehed orienteerusid taevatähtede või päikesevarju abil, muutus navigeerimine hõlpsamaks ja usalduväärsemaks. Tugevamad laevad võimaldasid julgemalt pikke reise ette võtta. Enam kui 500 aasta tagused tehnoloogilised saavutused on olnud vunamendiks tänapäeva laevandusele ja isegi atronoomiale. Vasco da Gama, Kolumbuse ja Magalhaesi reisid aitasid maakera täpsemalt kaardistada
· Ühiskond tarbis aina enam idamaiseid kaupu, nt vürsti, siidi jt. · Leitud olid lühemad ja turvalisemad mereteed. · Inimestel tekkis tahtmine avastada ja tundma õppida midagi uut. Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? · Asusid geograafiliselt soodsas paigas.Olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika rannulu lähedal. · Neil oli tugev ja stabiilne riigivõim. · Nendel rahvastel olid juba meresõidu kogemused. Atrolaab mõõteriist, mis võimaldas üsna täpselt määrata geograafilisi laiuskraade. Avastusretkedele oli raske leida vabatahtlike, kuna välja palju oli levinud õudsaid legende mereretkede kohta ning see tõttu oli laevameeskond enamasti sunnitöölised. Bartolomeu Diaz- oli esimene eurooplane, kes purjetas ümer Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetatakse nüüd Hea Lootue neemeks. Christoph Kolumbus Juudi päritolu, Itaalia meresõitja, kes avastas 12.10.1492 Ameerika.
annaabi.ee 
