. Maatriksi a m1 am 2 a mn tähisena kasutatakse ka ümarsulge. Maatrik s i elem end ik s nimeta taks e ele men ti a i j , kus i = 1, 2, ..., m ning j = 1, 2, ..., n . Es imene indeks tähis tab rida, teine veergu. Ü ldj uhul r idade j a veergude arv ei pea olema võrdne m n. R uu tm aatrik s ik s nimeta taks e ma atriks i t, kus ridade ja veergude arv on võrdne ( m = n) . R is tk ü likm aatrik s ik s nime tataks e m n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nimeta taks e ma atriks i t, mi lle l on üks rida või veerg. Maatrik s i A tran s p on eeritu d m aatrik s ik s A T nimeta taks e ma atriks i t, mi lles a11 a 21 a m1
. Maatriksi a m1 am 2 a mn tähisena kasutatakse ka ümarsulge. Maatrik s i elem end ik s nimeta taks e ele men ti a i j , kus i = 1, 2, ..., m ning j = 1, 2, ..., n . Es imene indeks tähis tab rida, teine veergu. Ü ldj uhul r idade ja veergude arv ei pea ole ma võrdne m n. R uu tm aatrik s ik s nimeta taks e ma atriks i t, kus ridade ja veergude arv on võrdne ( m = n) . R is tkü lik m aatrik s ik s nime tataks e m × n ma atriks i t , kui n m Vek torik s nime tataks e maatr iks it, mill el on üks rida või veerg. Maatrik s i A trans p on eeritu d m aatriks ik s A T nimeta taks e ma atriks i t, mi lles a11 a 21 a m1
kuuluvate paaride (a,b) korral. Et relats ioon võib s is aldada paare mi lle komponend id on võrds ed, s iis võib antud graaf s is aldada ka s ilmus eid Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon graafi kuj ul. R elats ioone hulkade A= { a1,a2,...am} j a B= { b1,b2,..,bn} vahel s aab es itada ka m × n ma atriks i kuj ul, kirj utades i-ndas s e ritta j a j-ndas s e veergu 1-he kui paar (ai,bj ) kuulub relats iooni j a 0 vas tas el korral. J uhul kui A = B s aame ruut maatr iks i. Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A . D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon maatriks i kuj ul. Täps us ta me, et ralats iooni maatriks es i tus pole ühene, s es t hulkade elemente s aab j ärj es tada mit me l viis il
kuuluvate paaride (a,b) korral. Et relats ioon võib s is aldada paare mi lle komponend id on võrds ed, s iis võib antud graaf s is aldada ka s ilmus eid Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon graafi kuj ul. R elats ioone hulkade A= { a1,a2,...am} j a B= { b1,b2,..,bn} vahel s aab es itada ka m × n ma atriks i kuj ul, kirj utades i-ndas s e ritta j a j-ndas s e veergu 1-he kui paar (ai,bj ) kuulub relats iooni j a 0 vas tas el korral. J uhul kui A = B s aame ruut maatr iks i. Ü les an n e Antud on hulk A ={ 1,2,3,4,5,6} . B= A . D efineeri me relats iooni aRb nii et b j agub a-ga (j aguvus relats ioon). Es itada s ee relats ioon maatriks i kuj ul. Täps us ta me, et ralats iooni maatriks es i tus pole ühene, s es t hulkade elemente s aab j ärj es tada mit me l viis il
annaabi.ee 
