naine, aga samas nimetatakse teda tema vaimset iseseisvust silmas pidades mehelikuks naiseks. Kunstniku kujutamine sellises androgüünes laadis vihjab naise õigusele professionaalsele identiteedile, ning naiseks olemine, kui ebasoosiv asjaolu on barjäär, mis vajab ületamist. Sama teema on ka Karin Lutsu teistes töödes näha. "Aedniku" puhul on ta end kujutanud küll naisena, aga nagu Ants Juske on täheldanud, siis maalil kasutatud atribuutikale(hark ja kastekann) võib rakendada psühhoanalüütilist tõlgendust, mille järgi kõik piklikud ja teravad asjad sümboliseerivad mehe suguorganit ning ümarad ja õõnsad naise oma ning antud maalil hoiab aednik käes teravat harki ning on ümarale kastekannule selja pööranud. Kuna naiseks olemine talle niipalju uksi kinni hoidis, pidas Karin Luts kõigile naistele tol ajal omistatud iseloomulikke rolle vastikuks. Ometi ei häbenenud ta naiseks
Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad Eestile elektroonilise kunsti olemust EKS juures tegutseva E-meedia keskuse kaudu. Tekkis nähtus neopop. Mall Nukke, Marko Mäetamm, Peeter Allik, Rait Pärg, Reiu Tüür, Hannes Starkopf, Tommy ja Laurentsius, Jasper Zoova, Kaspar Toome, Kadri Kangilaski ja mõneti ka Kaido Ole ei moodusta ühtset grupeeringut, aga tegele ei vormis ega zanris sarnaselt, aga ometi seob nende loomingut sarnane lähenemine popi atribuutikale. Kursi Koolkond moodustub Tartus juba aastal 1988- Ilmar Kruusimäe, Peeter Allik, Albert Gulk, Priit Pangsepp tegutsevalt humoorika slogani alusel, teha kõike vastupidiselt Tallinnale. Maailma avardumine tõi kaasa olulisi sündmusi välisesinemiste näol. Osalemine välis biennaalidel (Sao Paolo, Veneetsia). Ning vastupidiselt rahvusvahelise kunsti tutvustamine kodupublikule (Saaremaa biennaalid, näitused ,,Interstanding") Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19