kasutuspiirangud jne 7 AM/FMkommunikatsioonide ülitäpsed kaardid koos vajalike atribuutandmetega 8 Sõidukite navigatsioonisüsteemidlaevade, lennukite, tänapäeval ka autode asukohamääramis-seadmed (GPS) 9 Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid(SDSS) keskkond keeruliste planeerimisülesannete lahendamiseks. Planeeringud: - Erinevate infokihtide (nt teede, asustus, LK alad, olemasolevad planeeringud) kombineerimine - Atribuutandmete parem haldamine - Päringud ja analüüsid - 3D visualiseerimine - Kaartide kujundamine Rahvaloendus: 3 1. Rahvaloendajate varustamine elanikkonna andmetega: - Iga inimene ning eluruum tuleb loendada ühe korra - Iga loendaja peab täpselt teadma oma tööpiirkonna piire 2. Rahvaloenduse andmete kandmine GIS andmebaasi. Lennundus: 1
Soovitav on praktikas siiski erinevat graafilised elemendid paigutada erinevatesse tabelitesse e. erinevatele kihtidele. Kaardil kujutatakse tabel infokihina (e. layer), digitaalkaart koosneb reeglina paljudest üksteise peale/kohale näidatavatest infokihtidest. Maplnfos on iga kiht eraldi tabel. Tabelid salvestatakse failidena, ning üks tabel moodustub kõvakettale salvestatult mitmest sama nimega, kuid eri laiendiga failist. Faililaiendid on järgmised: *.TAB tabeli kirjeldus; *.DAT atribuutandmete fail; *.MAP graafiline kaardikujutis; *.ID - indeksifail; *.IND indeksifail, kasutatakse tabeliga töö kiirendamiseks. MapInfo (agu ka enamik GIS programme) kasutab oma töös andmebaasidega peamiselt vektorobjekte. See eeldab, et iga kaardil olev objekt on piisava täpsusega välja joonistatud. MapInfo infosüsteemi aluseks on tabelandmed (tabelid, kus on read ja veerud ning veergudes on kirjas tekstid ja numbrid ning tabeli ridadega on seotud objektide graafiline kujutis. Kuna
vaatamisväärsused, klientide asukohad punktobjektidena vms. Kaardile kantud objektiga on MapInfos alati kohe seotud ka tühi tabel, mille veergude arv ja sisu on kasutaja määrata ja mille sisse saab igale objektile juurde kirjutada objektile omaseid tekstilisi-numbrilisi andmeid e atribuutandmeid. Nii saab hiljem igal hetkel küsida objekti kohta informatsiooni, teostada päringuid mingitele tingimustele vastavate objektide leidmiseks ning kaardil objekte atribuutandmete alusel klassifitseerida. EKSAM: 1. Matemaatilised kaardielemendid, mida näitavad 2. Nomenklatuuri ülesanne – täida ruudustik + milline neist ruudustikest on eesti põhikaardi ja milline baaskaardi nomenklatuur 3. Koonuseline projektsioon – iseloomusta, millised on joonised, võrgustik, milleks kasutatakse 4
o Komplekssed ülesanded o Autorid, kes on liigitanud päringuid: Chrisman, Aronoff, Tomlin Loeng 7 Andmekvaliteet, andmebaaside struktuur GIS andmebaasi kvaliteeti mõjutavad parameetrid: o Asukohatäpsus näitab, kui täpselt on objektide asukoht salvestatud Mõjutab admete kogumise tehnoloogia ja töötluse kvaliteet, mida andmetele rakendatakse. o Atribuuditäpsus atribuutandmete vastavus tegelikkusele Nt hoone asukohatäpsus on 1 cm täpsusega, kui aadress on vale kvaliteedi üks komponent teisest oluliselt parem. o Loogiline õigsus kirjeldab andmestruktuuri vastavust tegelikkusele Ebakorrektsed või vasturääkivad andmed. Graafilised vead tekivad digimiseeskirjade rikkumisest; sisulised vead tekivad asukohatäpsusest tulenevalt. o Täielikkus kirjeldab andmete vastavust valikukriteeriumitele
annaabi.ee 
