Venoosnurk Kaelalünfisõlmed Vasak rangluualune Parem rangluualune veen veen Kaenlalünfisõlmed Rinnajuha Kubemelünfisõlmed Märgi ja nimeta atriaalosa sakk (8) ja intervall (9) Atriaalosa sakk ja intervall P- sakk P-Q intervall Märgi ja nimeta ventrikulaarosa sakid ja ????????? intervallid
Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide
Musculus deltoideus. Tõstab õlga. Nimeta noolega näidatud osa, lihas, mis sealt algab. Fossa subscapularis – abaluualuneauk. Sealt algab m.subscapularis. 11. Kus asub õlaliigese kapsel? Õlavarreluu ja abaluu vahel. Algab liigeseõõnsuse mokalt (täiendav moodustis, mis suurendab liigeseõõnt). Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide
Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus. EKG-s eristatakse atriaalosa ning ventrikulaarosa. Atriaalosa langeb P-lainega, mis väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõigu ajal on kojad tervikuna haaratud erutusest. Ventrikulaarosa ulatub Q algusest kuni T lõpuni. QRS kompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese, T-laine ventrikulaarse erutusprotsessi vaibumist. Nende vahele jääb ST- lõik, mis analoogiliselt PQ-lõigule kodades näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard.
annaabi.ee 
