muutustele võeti kasutusele hüdraulilised asendi ja jõuregulaatorid.Põllutöömasina töösügavuse reguleerimiseks on mitu võimalust : 1)Kopeerrattad 2) Hüdrosüsteemi abil asendi kaudu 3) Hüdrosüsteemi abil veojõu kaudu 4) Mõlema eelmise üheaegsel kasutamisel 5) Pilootrattaga 6) Pöördemomendi muutuste kaudu mootori ja veorataste suhtes. Kopeerrattaga reguleerimisel on töösügavuse määrajaks kopeeriva rattasend, mida vanadel atradel reguleeriti käsivändast pöörates. Uuematel atradel on käsivänt asendatud hüdrosilindriga, mida saab kabiinist lülitada.Asendi ehk positisoonireguleerimisel säilitab ader ühesuguse asendi traktori suhtes tagades muutuva töösügavuse. Andur mis reguleerib liikumist on ühenduses tõstevõlliga, sellelt antakse liikumine edasi elektroonilisse juhtimispulti, mis omakorda annab käsu elektromagnet klapile vatava hüdrojaoturi juures .
ning nõus kaasa aitama taoliste võistluste korraldamisele. Olustveres pole enam piisavalt künniks korralikku rohumaad- künnivõistluste esimesel päeval võisteldakse kõrrepõllu, teisel rohumaa kündmisel, õiget rohumaakündi saab aga teha ja näha pigem mitmeaastase söödi peal. Võistlusklassid: tavaatrade meistrikass, pöörd- atrade meistriklass, pöörd- atrade vabaklass , võistlevad ka parimad noored tava- atradel. Ajakava Kehtna Eesti künnimeistrivõistlused 2015 Kehtnas 18. ja 19. septembril 2015 Reedel, 18. septembril: 10.00–17.00 „Tehnika teeviit 2015” (põllumajandustehnika ja rasketehnika töödemonstratsioonid, kaitseväe ja päästeameti tehnika) 11.00–12.30 Baltic Agro põlluseminarid Kehtna Mõis OÜ põldudel 11.00–12.00 Künnikoolitus Dotnuvos Projektai demoalal 13.00 Eesti künnimeistrivõistluste avamine 13.30–18
Umbrohtude hävitamine: a) kogu tüü ja rohi peab olema täielikult maetud künniviilude alla b) kündma peab nii, et kõik juured oleksid kas läbi lõigatud või puruks rebitud. Kui eesmärgiks on umbrohtude täielik hävitamine, peab adra tera olema sama pikk, kui on vao laius Koorimisseadmete (eelsahk või nurgalõikur) kasutamine on VÄGA VAJALIK. Et viilu pööramine oleks uurem ja taimejäänuste katmine mullaga parem, kasutatakse atradel eelsahku või nurgalõikureid. Eelsaha kasutamisega on võimalik teha kobedamat kündi, kui samades oludes nurgalõikuritega varustatud adraga Eelsahka ei tohi seada liiga sügavale. Kui eelsahk lõikab liiga laia riba või äralõigatud riba jääb koguni künniviilu külge, on suur oht, et ta ei lähe vao põhja, vaid jääb künniviilude vahele. Sel juhul on künniviilud avatud, mis on künni suurimaid vigu. Sügavus kuni 5 cm ja seatakse ca 1 cm võrra peitlist
annaabi.ee 
