sõitma. 1950. aastal Schönbergi tervislik seisund märgatavalt halvemaks ning ta koostab testamendi. 1951. aastal nimetatakse ta Iisraeli Muusikaakadeemia Jeruusalemmas aupresidendiks. Arnold Schönberg sureb 13. juulil 1951 Los Angelases, Ameerika Ühendriikides. 2. Looming Schönbergi loometegevus jaotub üldjoontes nelja suuremasse perioodi. Esimene neist ( tinglikult kuni aastani 1905) iseloomustab tonaalne helikeel; teine (1905-1908) on üleminek tonaalselt perioodilt atonaalsele (1909-1913); kolmas (1923-36) on seeriatehnika periood; neljas, hiline periood ( pärast 1936.aastat) , on määratletav kui mitmete stiilide koostoime ajajärk. [2] 2.1 Esimene ehk tonaalne periood ( ehk ühel helistikul põhinev periood ) Sellesse ajajärku kuuluvad teosed lähtuvad üldiselt veel Saksa hilisromantismi traditsioonidest. Paralleelid on üsna ilmsed. Schönenbergi esimene tähendusrikas teos ,,Kirgastunud öö"(1899) on mõeldud keelpilli sekstetile
Muusikas avaldusid esimeses ekpressionistlikud tendentsid juba Mahleri sümfooniates ja Straussi ooperites, kuid täielikult pääses ekpressionism mõjule Arnold Shönbergi loomingus. Ta on Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis 20nda sajandi esimese poole muusika arengulugu. Uueks Viini Koolkonnaks kutsutakse kolme heliloojat: A. Shönberg, A. Berg ja A. Webern. Shönberg Looming jaotub neljaperioodi: · Tonaalne helikeel · Üleminek tonaalselt atonaalsele · Seeriatehnika periood · Hiline periood mitmete stiilide koostoime ajajärk I periood Muusika lähtub veel Saksa hilisromantismist. Mõjutused Wagnerilt, Mahlerilt ja Straussilt. Kuid oma ainsas sümfoonilises poeemis "Pelleas ja Mélisande" kasutab ta esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest. Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat "Gurre laulud". Ta
annaabi.ee 
