vahel olema tühjus ning osakesed ise oleksid lõpmata väikesed, mis ei ole võimalik. Kuigi aatomid on füüsiliselt jagamatud, on nad matemaatiliselt jagatavad ja neil on kuju. Leukippose järgi koosnevad kõik aatomid ühest ja samast ainest ning erinevad ainult kuju poolest. Demokritose järgi erinevad aatomid peale kuju ka mõõtmete pooles. Demokritose õpetuse võtsid osalt üle epikuurlased. Seda esitab muu hulgas Lucretius oma poeemis "De rerum naturae". Aristoteles atomistikat ei pooldanud. Seetõttu ei olnud atomistika antiikajal väga mõjukas ning vajus keskajal kristlikus maailmas (kuid mitte islamimaailmas) hoopis unustusse. 1.2 UUSAJA ATOMISTIKA. Atomistika juurde pöördusid tagasi 17. sajandi õpetlased Pierre Gassendi ja Joachim Jungius. Aatomi mõistet kasutasid ka Robert Boyle ja Isaac Newton. Moodsale aatomiteooriale pani 1807 aluse John Dalton. Daltoni järgi koosnevad kõik keemilised elemendid aatomitest
Antiikfilosoofia klassikalinesüsteem (Demokritos, Platon, Aristoteles) -Erinevaist põhieeldusist lähtudes püüdsid Demokkristos, Platon ja Aristoteles rajada filosoofiasüsteeme, mis ühendaksid natuurfilosoofilised, eetilised, gnoseoloogilised, poliitilised ja esteetilised probleemid ning arendaksid neid. Demokritos oli antiikaja nimekaim materialist. Leukippose õpilasena rakendas ta nii objektiivse reaalsuse kui ka kõigi inimtunnetuse alade seletamiseks atomistikat. Nähtumusliku maailma kvalitatiivset külge, mida inimesed tajuvad meeltega, seletas Demokritos kvan- titatiivsete erinevustega - aatomite kuju, suuruse, paiknemise ja liikumisega. Aatomite liikumine oli tema arvates maailma tõeline olemus. Ka tajuv hing koosnevat aatomitest, kuid peentest, liikuvatest tuleaatomitest. Taju ja mõtlemise tekitajaiks pidas Demokritos esemeilt eralduvaid osakesi, mis mõjutavad meeleelundite kaudu hingeaatomeid
Koopa võrdpilt . Inimese hing on surematu ja on näinud ideid enne sündimist. On kõrgemad ja madalamad ideed Aristoteles- Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Atomistikat Aristoteles ei pooldanud. Mateeria ja vorm on igal füüsilisel asjal, aga need ei saa eksisteerida ilma elementideta. Miskit ei saa sündida mittemillestki. Elusolenditel kaks tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele
annaabi.ee 
