nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides
Varem oli Jaapani tugevaimaks teadaolevaks maavärinaks 1923. aasta suur Kanto¯ tõuge, mille magnituudiks mõõdeti 7,9, kuid siis oli riik tunduvalt kaitsetum, maavärinas hukkus tookord kuni 100 000 inimest. Jaapanit tabab igal aastal enam kui tuhat maa-alust tõuget, mistõttu traditsiooniliselt on maju ehitatud paberist, uuemal ajal on aga hoonetele esitatud ülimalt karmid kõikumistaluvuse nõuded. Eilse maavärina järgne tsunami jõudis Taiwanile, Filipiinidele, Wake'i atollile, Aleuutidele ja Hawaii saartele vähem kui meetrikõrgusena. Venemaal jõuti küll igaks juhuks evakueerida rannikuilt 11 000 inimest. 5 Imelised pääsemised *Fukushima prefektuuris Minamisoma linnas elanud Hiromitsu Shinkawa (60) lahkus pärast tsunamihoiatust koos naisega kodust. Põgenemisel otsustasid nad siiski veel kord koju tagasi pöörduda, et võtta kaasa mõned asjad
Ta vettib läbi ja vajub põhja. Ookeanil vaevas see ennustus meeste südant omajagu. Igaüks varitses hetke, mil ta arvas end üksi olevat, mudis balsapalgi läbivettinud osast tükikese ja viskas vette, et näha, kas vajub põhja või ei vaju. Vajus küll. Ent parv ei vajunud. Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine õnnetusennustus ei täitunud ja 7. augustil jõudis meeskond ühegi kaotuseta Raroia atollile Tuamotu saarestikus. Sellega oli tõestatud, et iidsetel aegadel võisid Lõuna-Ameerikast merele sõitnud inimesed jõuda Polüneesiasse. Just seda tahtiski Heyerdahl oma ekspeditsiooniga tõestada. Ta oli veendunud, et kauges minevikus tegid rahvad suhteliselt primitiivsete vahenditega pikki meresõite. Ühtlasi oli ta veendunud, et Polüneesia asustati idast läände ja mitte läänest itta (st Aasiast), nagu arvati tollal ja nagu arvavad
annaabi.ee 
