diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Enamik meist peab kettaheidet ja odaviset palju raskemaks, ning pole kerge kujutleda inimtegevust, millele flöödimäng saab vähem kaasa aidata kui meie nüüdisaegsele kaugushüppele. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Just niisugune tõlgendus tõi kolmikhüppe tänapäeva kergejõustikku
kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes, ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe raskendamise vahenditesse. Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta. Üks kreeka kaugushüppese puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti. Kõigest eelöeldust tulenev vältimatu järeldus näib olevat see, et kreeka kaugushüpe oli kolmik- või, tõenäolisemalt, kaksikhüpe. Järeldus, et kreeka kaugushüpe ei olnud üksikhüpe, paistab olevat vältimatu, kui me aktsepteerime Aristotelese "Füüsikat" kommenteerinud Themistiose väite, et viievõistluse kaugushüpe on katkendliku liikumise näide. Pole kerge leida