(sündesmoos). LÜLISAMBA JA KOLJU VAHELISED ÜHENDUSED Kuklaliiges Ülemine kuklaliiges e. atlanto-oksipitaalne liiges - Kombineerub kahest iseseisvast liigesest - moodustub condylus occipitaliste ja atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis superior (lameliiges) - Liikumised (kaheteljeline): Vertikaaltelg: rotatsioon Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon (sagitaaltelg: lateraalfleksioon) - Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig
Jalatoed, spetsiaalsed kingad ja võimlemisharjutused on küsitava väärtusega. Kael. Kahte ülemist selgroo kaelaluli, mis asuvad vahetult kolju all, nimetatakse kandelüliks ja teiseks kaelaltiliks. Nendevahelist liigest nimetatakse atlantoaksiaalliigeseks. Praeguseks on kindlaks tehtud, et mingil osal Downi sündroomiga lastest ja taiskasvanutest on selle liigese liikuvus normaalsest suurem. Seda probleemi tuntakse atlantoaksiaalse ebastabiilsusena. Atlantoaksiaalne ebastabiilsus on oluline üksnes seetõttu, et selle tagajarjeks voib olla kahe kaelalüli nihestus (subluksatsioon). Õnneks esineb seda küllaltki harva. Nihestus tekib harilikult järk-järgult ja selle valjakujunemiseks kulub kuid või aastaid. Pole siiski välistatud ka selle kiire ja ootamatu tekkimine. Nihestuse tekkimise võimalust võib suurendada kaela liigne pööramine suvalises suunas.
annaabi.ee 
