armastja 1659 Oidipus 1635 Medeia 1660 Kuldvillaku otsimine 1636 Koomiline illusioon 1662 Sertorius 1637 Cid 1663 Sophonisbe 1640 Horatius 1664 Othon 1642 Cinna ehk Augustuse 1666 Aglésias suuremeelsus 1667 Atilla 1642 Polyeuste ehk Ühe märtri 1670 Titus ja Berenike mesinädalad 1671 - Psyche 1643 Pompeiuse surm 1672 Pulcherie 1643 Valetaja 1674 - Surena 1644 Järg valetajale Jean Racine (1639 - 1699) Oli dramaatik, kelle loomingus klassitsistlik tragöödia saavutas küpsuse.
käitumise, suuremeelsuse ja usalduslikkusega, millest tuleb ka nimi "Laul MINU Cidist". Sõnum tänapäeva oleks sarnane vanasõnaga "kuidas koer külale, nõnda küla koerale." Ehk kui oled hea inimene on ka teised sinu vastu head.") ,,Niebelungide laul" (Sm) Loodud ühe tundmatu spielmanni poolt. Ilmus 1757, loodi 13. saj. Armastus, kättemaks, rüütellikkus, vasalli kohuste täitmine. Sündmused olevat toimunud 5-6 saj. Tegelased: Gunther, Brunhild, Siegfrid ja Kriemhild, Etzel (Atilla) ja Hagen. Siegfrid, kuulus niebelungide kangelane, kuulis burgundide kuninga Guntheri õe Krienhildi taevalikust ilust. Tahab teda kosida, G on nõus aga nõuab, et S aitaks tal kosida Islandi printesssi Brunhildi. Siegfrid on nõus, tal on nähtamatuks tegev keep. Kosimine laabub, G palub, et S asendaks teda pulmaööl. 10 aastat hiljem lähevad B ja K tülli ja räägivad naistele kõik välja. Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples
annaabi.ee 
