Lõuna-Eestisse, peamiselt Valgamaale palju lätlasi. Peamiselt Karula materjal. 3. Saksa 1200 lk. P. Ariste „keelelisi ja folkloristlike märkmeid“ 1932-1933. Ka Eesti materjal, Tallinn Tartu. Huvi pakuvad vanad kaustikud, mis sisaldavad laule ja muud. 4. Rootsi. 1000 lk. P. Ariste tegi 1927 retrke Eesti-rootslaste juurde. Noarootsi, Risti kihelkond. 5. Juudi. 700 lk. Juudi rahvusest üliõpilased panid kirja. 6. Mustlased. 250 lk. P. Ariste – kogumiks mustlasmuinasjutte, mitmeid atikleid. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele;
Mulgimaa taluelule iseloomulikke jooni. Huvitavad stseenid ja rahvaelu hea tundmine kajastuvad ka teistes tema varem kirjutatud näidentites. Neist populaarseim on ,,Rätsep õhk,,. Loomingu kõrgperioodi jõudis Kitzberg sügavas keskeas. Riias töödates tutvus ta sealse tearieluga. Eriti oluliseks kujunes tema hilisem koostöö ,,Vanemuise,, lavastaja Karl Menninguga. Autori loomingulisse pärandisse kuulub 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone(lühike naljajutt) ja atikleid. Ta ei olnud ühiskonnakriitik, pigem humoristliku ja leebe põhitooniga elukujutaja. Tuntumad näidendid: · ,,Tuulte pöörises,,(1906) · ,,Libahunt,, (1912) · ,,Kauka Jumal,, (1915) · ,,Enne kukke ja koitu,, (1919) Külaainelised komöödiad: 8 · ,,Püve talus,, · ,,Kosjasõit,, · ,,Neetud talu,, 10)B.Alveri elu ja looming. 1906-1989
annaabi.ee 
