Südameinfarkt on südame isheemiatõve raskeim vorm. Meestel esineb seda tunduvalt sagedamini kui naistel, kusjuures risk haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. (Viigimaa, 2016) Enamasti põhjustab südameinfarkti südant toitvate pärgarterite ühe haru tugev ahenemine või umbumine ateroskleroosi, tromboseerumise või spasmi tagajärjel ning vereringluse järsk vähenemine või lakkamine kahjustatud arteri piirkonnas (vt Joonis 1). Tihti areneb südameinfarkt siis, kui pärgarterite ateroskleroosile lisandub tugev psüühiline või füüsiline pingutus, negatiivne emotsioon (hirm, viha, eriti solvumistunne) jms. (Viigimaa, 2016) Südameinfarkti peamiseks tunnuseks on stenokardia (rinnavalu), mis on tavaliselt ülitugev ega möödu, vaatamata nitroglütseriini võtmisele, 15 minuti jooksul. Sageli kaasneb higistamine, nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, hingeldus, südamepekslemine ja tugev hirmutunne. Harva võib südameinfarkt kulgeda täiesti valutult või vähese valuga.
intensiivsusega harjutusi. Ka vaheintervalle harjutuselt harjutusele üle minnes ei tohiks olla. I.Neissaare uurimus näitas, et naisüliõpilastel põhjustab aeroobne rütmivõimlemine 8- nädalase perioodi vältel maksimaalse hapniku tarbimise tõusu ja kõrgtihedusega lipoproteiidide kontsentratsiooni suurenemise veres. See kinnitas, et tervistusliku efekti saavutamine õnnestus: südameveresoontesüsteemi ja hingamisaparaadi funktsionaalsed võimed suurenesid tekkis vastumõju ateroskleroosile seoses kõrgtihedusega lipoproteiidide hulga juurdekasvuga. Need positiivsed muutused aga puudusid kahel juhul: 1) kui samu harjutusi sooritati puhkeintervallidega nende vahel, 2) kui rakendati suure intensiivsusega anaeroobseid harjutusi. I.Neissaare uurimus näitas veel, et kui tunni vältel oli südame löögisagedus ca 160 lööki minutis suurenes positiivne mõju maksimaalsele hapniku tarbimisele, kuid vähenes mõju vere lipoproteiididele
tohiks olla. I.Neissaare uurimus näitas, et naisüliõpilastel põhjustab aeroobne rütmivõimlemine 8- nädalase perioodi vältel maksimaalse hapniku tarbimise tõusu ja kõrgtihedusega lipoproteiidide kontsentratsiooni suurenemise veres. See kinnitas, et tervistusliku efekti saavutamine õnnestus: südameveresoontesüsteemi ja hingamisaparaadi funktsionaalsed võimed suurenesid (seda iseloomustab integraalselt maksimaalne hapniku tarbimine) tekkis vastumõju ateroskleroosile seoses kõrgtihedusega lipoproteiidide hulga juurdekasvuga. Need positiivsed muutused aga puudusid kahel juhul: 1) kui samu harjutusi sooritati puhkeintervallidega nende vahel, 2) kui rakendati suure intensiivsusega anaeroobseid harjutusi. 5. I.Neissaare uurimus näitas veel, et kui tunni vältel oli südame löögisagedus ca 160 lööki minutis suurenes positiivne mõju maksimaalsele hapniku tarbimisele, kuid vähenes mõju vere